Sügisel, kui ilmad jahenevad ja loodusest toidu leidmine läheb raskemaks, kipuvad närilised lihtsa toidu leidmise lootuses inimeste lähedusse kolima. Seetõttu on oluline, et kontrolliksid üle kõik augud ja praod, kust hiired ja rotid majja sisse võiksid pääseda.

Maja puhul tuleb kontrolli alustada väljast. Kõik augud ja praod, millest mahub läbi pastakas, mahub ka hiir sisse. Tihtipeale ronivad nad voodrilaudade vahele ja sealt mööda villa ka juba katuse alla. Soovitav on spetsiaalse võrguga katta kõik praod ja augud, ning panna spetsiaalsed restid ventilatsiooniaukude ette.

Kortermajadesse pääsevad närilised peamiselt keldri kaudu. Vältimaks näriliste kõrgemale pääsu, tuleks üle vaadata torupüstakud, ning tihendada torude ümbrus vahu või silikooniga. Suvilahooaja lõpus on soovitav kaasa võtta ka kõik söödavad toiduained või sulgeda need kindlalt kaanega hoiukasti, et vältida soovimatute asukate rüüsteretki.

Millal tuleks alustada närilistetõrjega?

Tõrjega tuleks alustada kohe, kui tekib kahtlus või ilmnevad märgid, et närilised on majja pääsenud. Heaks ilminguks näriliste sissetungist on nende väljaheited, lisaks veel krabin ja näritud esemed.

Milliseid tõrjevahendeid kasutada ja kuhu need paigutada?

Alustuseks võid proovida kassiga tõrjetöö osas kokkuleppele saada. Kui sul aga kassi pole või on kogu tõrjetöö kassi meelest liiga käppemääriv, siis tuleb kasutada teisi vahendeid.

Esmalt otsi üles ja blokeeri näriliste käigud. Tihtipeale on hiirte sissepääsukäigud majadesse keerulistes kohtades ja ligipääs neile raskendatud, aga neist maha jäävate pabulate abil leiad lõksudele ja söötadele kergelt õige koha. Lõksude ja söötade kasutamisel tuleb alati hoolikalt jälgida, et lastel ja koduloomadel puuduks lõksudele ja söötadele ligipääs. Elektrooniliste peletusvahendite kasutamine on palju kergem, lisaks ulatub nende mõjuala umbes 50 ruutmeetrile.

Närilistetõrjet tehes soovitame kasutada hübriidstrateegiat – samaaegselt kasutada mitut erinevat tõrjevahendit. Näiteks võid lisaks närilistepeletajale kasutada samaaegselt ka söötasid ja lõkse, nii saad suurema ala kaetud, kui vaid ühte tõrjeviisi kasutades.

Elektroonilised peletajad

Elektroonilised närilistepeletajad hoiavad närilisi eemal ultraheli abil. Peletajad saadavad välja erinevatel sagedustel ultrahelisignaale, millega närilised leppida ei suuda. Kõrgsagedusel helisignaal ei mõju inimestele ega koduloomadele, välja arvatud muidugi lemmikutest närilistele. Elektroonilise peletaja kasutamine on äärmiselt lihtne, pane see lihtsalt stepslisse. Külla aga püüa valida stepsel, mis asetseb võimalikult avatud alal, sest ultraheli ei suuda tungida läbi tahke materjai.

Mürksöödad

Söötade osas tuleb jälgida, kas need on mõeldu sise-, välistingimustesse või niisketesse ruumidesse nagu kelder. Enne mürksööda kasutamist loe kindlasti läbi selle kasutusjuhend.

Graanulsööt sobib soojadesse ruumidesse nagu eramud, ridaelamud ja suvilad.

Tükisööt sobib külmadesse ruumidesse nagu saunad ja keldrid.

NB! Kasuta söötasid käsitledes alati kindaid!

Lõksud

Tänapäeval leidub palju erinevaid lõkse, mida saad kasutada nii sise- kui ka välistingimustes. Pakkuda on nii traditsioonilisi hiire- ja rotilõkse, mis on oma töökindlust juba aastaid tõestanud, kui ka uuema tehnoloogiaga lõkse, mille ülesseadmine on veidi lihtsam ning mille tühjendamisel ei pea sa närilist ise puutuma. Lisaks on müügil ka lõkse, mille abil saad soovimatu närilisest külalise ämbrisse või mõnda muude anumasse püüda ning seejärel ta loodusesse vabaks lasta.

Elektroonilised lõksud annavad närilisele elektrilöögi, mille tagajärjel näriline hinge heidab. Neid lõkse on ka lihtne puhastada ilma, et peaksid närilist puutuma. Erinevalt traditsioonilistest lõksudest, on elektrooniline lõks mõeldud vaid sisetingimustes kasutamiseks.

Kuidas kinnipüütud närilistest vabaneda?

Hiired ja teised närilised võib visata segaolmejäätmete kogumiskasti. Võimalikke ülejäänud söötasid tuleb käsitleda kui ohtlikke jäätmeid.